English 
Eesti Kontoris, kus pole veel serverit ja töötab vaid paar inimest, tekib küsimus – milleks meile server? Mida annab väikefirmale server ja mille jaoks seda täpselt võiks vaja minna?
(artikkel avaldatud 29.01.2009 Eesti Päevalehes, autor Taavo Siimer)
Kõigepealt tuleks küsida – kui tähtsad on meile arvutis olevad andmed?
Paljudel väikefirmadel moodustab suurema osa firma väärtusest intellektuaalne omand. See tähendab, et peamise osa firma varast moodustavad mitmesugused failid arvutis. Siit sammuke edasi seisame silmitsi küsimusega, et kas see firma vara ehk failid on ikka kaitstud.
Mis juhtub, kui tavaarvuti kõvaketas läheb rikki ja aastatepikkune töö kaob olematusse?
Ei ole küsimustki, kas kõvaketas võib rikki minna, probleem on ainult selles, millal ta läheb! Kui palju aga maksab andmete taastamine ja kas see on üldse võimalik? Jah, taastamine on enamal juhul võimalik, kuid see võib maksta ühe korraliku serveri hinna. Seepärast oleks mõistlik teha ettenägelik investeering ja soetada firmale server, kus saab turvaliselt hoida kõiki vajalikke faile.
Mille poolest on server turvalisem kui tavaarvuti?
Serveri turvalisus tagatakse eelkõige andmete dubleerimisel mitme kõvakettaga RAID-süsteemis. Lisaturvalisuse elemendiks on dubleeritud toiteplokkide ja ventilaatorite võimalus.
RAID-süsteem ja selle tasemed
RAID-süsteem jaguneb mitmeks tasemeks. Kõige lihtsam on RAID 1 ehk kõvaketaste peegelduse tase, kus ühelt kõvakettalt dubleeritakse andmed automaatselt teisele. Kuid enamlevinud tase suurte andmemassiivide puhul on RAID 5. See võimaldab alates kolmest kõvakettast nn hajusat andmete turvalist hoidmist mitmel kõvakettal. Kui RAID 5 tasemes üks kõvaketas rikneb, siis ei juhtu andmetega midagi, nende säilimine on tagatud. RAID 5 hajusa andmete hoidmise korral läheb aga ühe kõvaketta maht massiivist kaduma. Ehk kui näiteks on kümme 1 TB kõvaketast RAID 5 massiivis, siis kasulikku kettamahtu on kokku ca 9 TB. Samamoodi töötab RAID 6 süsteem, kuid see on veel turvalisem – nimelt võib korraga rikneda seal kaks kõvaketast ja ikkagi kõik andmed säilivad.
RAID 1, 5 ja 6 on peamised serversüsteemides kasutusel olevad tasemed.
Riistvaraline RAID-kontroller ja selle eelised tarkvaralise RAID-süsteemi ees
RAID-süsteemi on võimalik ehitada nii tarkvaraliste kui ka riistvaraliste vahenditega. Mis on riistvaralise RAID-süsteemi eelis tarkvaralise ees? Võtame nt lihtsa, kahe kõvakettaga RAID-süsteemi, kus kettad on peeglis RAID 1 tasemes. Juhul kui üks kõvaketas rikneb, siis tarkvaralise RAID-süsteemiga seda taastama hakates tuleb andmed nn käsitsi taastada. Riistvaralise RAID-kontrolleri korral taastatakse andmed riknenud kõvaketta vahetades automaatselt.
Teine eelis riistvaralise RAID-kontrolleri osas on võimalus, et saab teha ühest RAID-tasemest teise taseme (RAID Level Migration – RLM). Näiteks kui algselt on serveris kaks kõvaketast RAID 1 tasemes (peeglis), siis hiljem saab kolmanda kõvaketta lisamisel automaatselt teisendada taset nt RAID 5 tasemeks. Tarkvaralise RAID-süsteemi korral pole võimalik seda teha. Lisaks on serveri RAID-kontrollerile võimalik juurde panna ka BBU (Battery Backup Unit) ehk patareitoide. Kui serveri töö on katkenud – näiteks toiteploki rikke tõttu –, säilitab BBU andmeid RAID-kontrolleri puhvermälus teatud aja.
Andmemassiivid
Andmemahtude kasvades on vaja suuremahulist andmehoidlat – storage’i. Neid on kolme tüüpi: NAS (Network Attached Storage), iSCSI ja SAN (Storage Area Network).
NAS on kohtvõrgu andmekogum, mis tavaliselt baseerub suuremahulistel, kuid mitte eriti kiiretel SATA 7200 rpm tehnoloogiaga kõvaketastel.
iSCSI kujutab endast andmehoidla ühendamist või laiendamist mõne olemasoleva serveri või massiiviga üle ethernet-protokolli.
SAN kätkeb endas kiiret, 4–8 Gbt/s fiiberühendust SAS 15 Krpm kõvaketastega.